Forus toob välja levinumad põhjused, mis võivad küttehooajal kaasa tuua ootamatult suuri arveid

Soe septembrikuu lükkas kütteperioodi edasi. Forus paneb kõikidele kinnisvaraomanikele südamele, et sügise saabudes tuleks tehnosüsteeme kontrollida. Meie tehnikud näevad väga sageli, et hooldamata kütteseadmed ja valesti seadistatud süsteemid põhjustavad klientidele talvel ootamatuid kulusid.

Forus tagab regulaarselt tehnosüsteemide hooldust nii kaubandus-ja büroohoonetele. Sügise alguses valmistatakse kütteseadmeid ette talviseks külmaperioodiks. Selle käigus tehakse nii süsteemide seadistamisi kui ka soojusvahetite läbipesu. Küttesüsteemi regulaarne hooldus on oluline terve kütteperioodi vältel. See tagab seadmetele pikema eluea ja hoiab ära ootamatud kulud. Lisaks vähendab keskkonnajalajälge.

Süsteemide vastu töötamine

Võib juhtuda, et hoonesse paigaldatud kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid ei ole omavahel integreeritud ning ei toimi ühtse tervikuna. Kõiki tehnosüsteeme tuleb aga vaadata koos. 

Foruse tehnikaosakonna tehnoloogiajuht Ville Paltsep ütles, et sageli võivad ootamatult paisunud energiaarved olla märk sellest, et kütte- ning jahutussüsteemid ei tee koostööd ehk töötavad samaaegselt, kuid võitlevad üksteise vastu. 

Toome ühe lihtsa näite tavalisest kontoriruumist, kus on radiaatorid ja laes paikneb konditsioneer. Kui kontoritöötajal hakkab talvel ruumis palav, võib tihti juhtuda, et ta reguleerib seinal oleval ekraanil temperatuuri madalamaks. Sageli juhib sama ekraan vaid jahutusseadme või ventilatsiooni seadet, mitte radiaatoreid ega põrandkütte kollektoreid. Radiaator toodab aga soojusenergiat, kuna tema proovib saavutada endale etteantud temperatuuri, mis on kõrgem seinal seadistatud temperatuurist. Samal ajal aga proovib jahutussüsteem eemaldada ruumist liigsoojuse ning saavutada ekraanile seadistatud temperatuuri, kulutades selleks omakorda veel energiat. 

Sarnaselt kontoriruumidele tuleb seadistused teha ka mujal hoones. Näiteks kaubanduskeskustes on suured väliparklad, kuhu viib kaldtee. Selleks, et kaldteed saaks ka külmemal ajal kasutada, on selle alla paigaldatud küttesüsteem. Muidu läheks tee talvel jäässe ning sõidukiga üles parklasse minek oleks ohtlik.

Hoone omanik ega haldaja ei tohiks unustada, et süsteemide korrasolekut tuleks kontrollida enne külmade saabumist, sest kui avastada nende mittetoimimine juba siis, kui neid on igapäevaselt vaja, võib remontimine osutuda vägagi kulukaks. Samuti võib see takistada põhiäritegevust – kõrgemate korruste parklad ei ole kasutatavad jne.

Sama lugu on näiteks vihmaveerennide küttekaablitega, mille sisse lülitamine ning toimivuse kontroll aitab hoida külmal perioodil vihmaveetorud ja -rennid jää- ning lumevabad.

„Sarnaste olukordade ning suuremate tõrgete vältimiseks lepime oma kliendiga kokku, et kaks korda aastas vaatame kõik süsteemid üle. Kevadel seadistame tehnosüsteemid suve- ja sügisel talverežiimile,“ kinnitas ta. Lisaks on erinevate seadmete puhul nõuded, kui tihti tuleb neid minimaalselt hooldada.

Ummistunud torud

Puhastamata ja hooldamata kütteseadmed on teine oluline põhjus, miks meie kulutused võivad ootamatult suureks paisuda.

Enamik küttesüsteeme toimivad veega. Nende puhul on oluline, et torustike läbilaskevõime on piisav. Juhul, kui see pole tagatud, tuleks teostada süsteemide läbipesu. Viimase käigus pumbatakse süsteemi suures koguses surve all vett, mis eemaldab torustikust ladestunud katlakivi, mustuse ja rooste.

Meie vees on palju mineraale ja kemikaale, mis aja jooksul ladestuvad torudele ning muudavad need piltlikult öeldes raskelt läbitavaks. See mõjub isolaatorina ja vähendab sooja edasi kandumist ümbritsevasse keskkonda. Pumbad peavad nägema rohkem vaeva, et vesi liikuma panna.

„See on reaalne praktika. Kui sul on soojusvaheti, mis on katlakivi täis ja samal ajal toodad ruumis sooja ning külma korraga, siis see on põhjendamatu kulu. Kui süsteemid peavad 70 protsenti rohkem tööd tegema, siis matemaatiliselt ongi ju arved sama võrra tavalisest suuremad,“ kinnitas Paltsep.

Nutikad süsteemid

Tänapäevased majad on juba väga nutikad ning tänu hoonehaldussüsteemidele (BMS) on kogu vajalik info kaugelt kättesaadav. Forus kasutab samuti seda võimalust aktiivselt, et jälgida hoones paiknevate süsteemide tööd. Selle kaudu saab vajadusel kas või eemalt reguleerida erinevate süsteemide tööd ning reageerida tõrgetele. Näiteks vee vooluhulga vähenemine võibki olla märk sellest, et süsteemid vajavad läbipesu.  

Tänapäeval on tehnohooldus läinud lihtsamaks – kaasaegsemad süsteemid annavad probleemi korral BMSi häireteate ja tänu sellele on võimalik probleeme oluliselt varem tuvastada.

Hooneid on erinevaid, kuid enamik on tänapäeval juhitud automaatikaga. See tähendab, et erinevate hoonete tehnosüsteemide tööd saab kaugelt juhtida. Samas on Foruse portfellis ka kinnisvara, kus seadistamiseks tuleb kindlasti füüsiliselt kohale minna.

Osad targad süsteemid massiivsetes suure inertsiga hoonetes , suudavad ennast reguleerida ka vastavalt ilmaprognoosile – kui on näha, et temperatuur järgmisel päeval oluliselt langeb, suudab küttesüsteem ennast aegsasti reguleerida.

Kohest tehniku reageerimist eeldab aga kõrgema kategooria tõrge, nagu näiteks veeuputus või küttesüsteemi töö lakkamine.

Vajavad väljavahetamist

Foruse spetsialistid näevad samuti väga tihti, et tehnosüsteemid on amortiseerunud. Kui remont ennast ära ei tasu, tuleb need välja vahetada. Teadlikumad kliendid võtavad seda soovitust arvesse. Kuna Forusel on majas väga suur kompetents erinevate tehnosüsteemide ehitusel ja välja vahetamisel, ei pea klient otsima teist teenusepakkujat, vaid saab kõik kinnisvara korrashoiuteenused tellida ühest kohast.

Kokkuvõttes on kinnisvara hooldusega sama lugu kui auto ülevaatusega – selleks, et vältida ootamatuid kulutusi, midagi ei koliseks ja logiseks ning tunneksid end igal aastaajal kindlalt ja turvaliselt, tuleb teha korraline hooldus.

Tehnosüsteemid on komplekssed ning kütteseadmete hooldus ning seadistus tuleks teha enne, kui saabub suur külmalaine.

Pikaaegse kogemusega Foruse spetsialistid ja tehnikud on oma kliendile alati nõu ja jõuga abiks.