E-koolitused

„Baywatch“ vs Foruse rannavalvurite päriselu – kas rannavalvurite elu on tegelikult ka nagu seriaalis?

Kes meist ei mäletaks üheksakümnendate menusarja „Baywatch“ („Rannavalve“), kus välkusid punased ujumistrikood, rannavalvurid jooksid aegluubis mööda randa ja kogu aeg pidi tegelema suurte päästeoperatsioonidega. Kui Sinu arusaam rannavalvest pärineb ainult seriaalist „Baywatch“, pead meid Foruses veidi usaldama, sest tegelik elu rannas on teistsugune.

„Baywatch“ seriaal teeb rannavalvuri ametist glamuurse töö, aga tegelikus elus on vetelpäästja töö randades vastutusrikas ja nõudlik. Toome välja mõned levinumad müüdid ja tegelikkuse.

Müüt #1: Rannavalvurid jooksevad päästevahenditega aegluubis mööda randa.

Tegelikkus: Reaalsuses on iga sekund arvel. Rannavalvurite silmad on rannas igal pool, nad liiguvad ringi, jälgivad inimesi vaatetornist ja reageerivad kiiresti.

Müüt #2: Mitu korda päevas toimuvad suured päästeaktsioonid.

Tegelikkus: Rannas on oluline roll ennetustööl ja õnneks esineb tõsiseid vahejuhtumeid harva.

Müüt #3: Rannavalvurid kannavad punaseid ning nappe trikoosid ja šortse, Riietus on rohkem moeshow.

Tegelikkus: Päris rannavalvuri tööriided on praktilised ja vastavad ilmastiku- ning töötingimustele.  Tavaliselt kantakse UV-kaitsega T-särki või spetsiaalset rannavalvuri särki.

Müüt #4: Rannavalvurid näevad välja nagu modellid.

Tegelikkus: Suurem osa rannavalvureid on noored täiskasvanud ja väga hea ujumisoskusega. Nad on sportlikus vormis, sest peavad olema reaalselt valmis inimest päästma. Rannavalvurid on koolitatud professionaalid, kes oskavad anda esmaabi, hinnata veeolusid, suhelda rahvaga ja teha kiiresti otsuseid.

Müüt #5: Rannavalvuri töö on chill – päevitamine, päikesekreem ja -prillid.

Tegelikkus: Töö on pingeline, mis nõuab keskendumist, füüsilist vastupidavust ja valmisolekut igal hetkel reageerida.

Müüt #6: Kui Sul on päästevahend (nt punane poi), saad igaühe lihtsalt veest välja tuua.

Tegelikkus: Päästmine vees, eriti lainetega meres, on väga ohtlik. Ilma õigete oskusteta võib uppujale lähenemine lõppeda sellega, et päästja tõmmatakse ise vee alla – paanikas inimene haarab kõigest, isegi päästjast. Seetõttu ongi vaja spetsiaalset väljaõpet: kuidas läheneda, kuidas hoida distantsi, millal ja kuidas kasutada päästevahendit ja mis hetkel tuleb kutsuda professionaalne abi.

Muidugi leiame seriaalist tegevusi, mis toimuvad ka päriselus ning ka meie oma rannavalvurid veedavad suure osa päevast jälgides rahvast ja veeolusid, hoiatades inimesi ning reageerides juba enne, kui olukord läheb kriitiliseks.

Lisaks on nad väga heas füüsilises vormis ning suurepärase ujumisoskusega. Seriaal küll liialdatakse juhtumite arvuga, aga päästmine on tõesti osa vetelpäästja tööst.

Suur aitäh kõikidele Foruse rannavalvuritele, kes meie turvalisuse ja ohutuse nimel valvsalt töötavad!

Forus pakub sellel suvel rannavalve ja vetelpääste teenust Tallinna avalikes randades, Haabneemes, Sillamäel, Paides ja Tõrva Vanamõisa ning Riiska järve ääres.

 

 

Muud uudised Vaata kõiki

Veel põnevat lugemist.

Hoonele LEED või BREEAM rohesertifikaat: mis on täpsemalt nende kahe erinevus?

Milline näeb täpsemalt välja rannavalvuri igapäevatöö?

Ekstreemsed ilmastikuolud mõjutavad valveseadmete tööd: nõuanded, kuidas end ebamugavuste eest kaitsta?