Eelmisel küttehooajal toimus Eesti kodudes 78 tahkeküttesüsteemidega seotud tulekahju ja 119 tahmapõlengut korstnates. Paljusid neist õnnetustest oleks saanud ennetada. Foruse ohutusteenuste juht Ahti Kuusk selgitab, millele koduomanikud peaksid küttehooajal tähelepanu pöörama ja millised igapäevased vead võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Jahedamate ilmade saabudes on paljudes kodudes taas ahjud, kaminad ja pliidid kasutusele võetud. See, et küttesüsteem on aastaid probleemideta töötanud, ei tähenda aga automaatselt, et selle kasutamine on ka tänavu ohutu.
Päästeameti andmetel põhjustasid tahkeküttesüsteemidega seotud probleemid eelmisel küttehooajal kümneid tulekahjusid. Üks oluline riskitegur on hooldamata küttesüsteem, kuid õnnetus võib alguse saada ka valedest kütmisharjumustest.
Kuuse sõnul tasub koduomanikel üle vaadata nii kütteseadmete tehniline seisukord kui ka oma igapäevased harjumused. Erilist tähelepanu vajavad korstnate ja lõõride puhtus, kütteseadme võimalikud kahjustused ning suitsu- ja vingugaasiandurite töökord.
Millal viimati korstnapühkija käis?
Üks olulisemaid asju, millele küttehooaja alguses mõelda, on küttesüsteemi hooldus. Aja jooksul koguneb korstnasse ja suitsulõõridesse tahma ning muid põlemisjääke, mis võivad süttida ja põhjustada tulekahju.
Eramajas võib omanik küttesüsteemi ise puhastada, kui tal on selleks vajalikud teadmised ja vahendid. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda aga tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermajade, ridaelamute ja paarismajade tahkeküttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama vähemalt kord aastas.
Oluline on teada, et viie aasta nõue ei tähenda, nagu võiks eramaja korsten viis aastat puhastamata olla. Küttesüsteemi tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Intensiivse kasutuse korral võib hooldus olla vajalik sagedamini.
Küttesüsteemi tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas.
Ahti Kuuse sõnul võib hoolduse edasilükkamine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. „Korstnasse ja suitsulõõridesse kogunenud tahm ning muud põlemisjäägid võivad süttida. Tahmapõlengu käigus tekkiv kõrge temperatuur võib korstnat kahjustada või põhjustada selle mõranemist. Halvemal juhul võib tulekahju levida ka hoone konstruktsioonidesse,“ selgitab ta.
Millised märgid viitavad ohtlikule kütteseadmele?
Lisaks korstna puhastamisele tuleks jälgida ahju, kamina või pliidi üldist seisukorda. Näiteks tasub tähelepanu pöörata sellele, kas kütteseadme välispinnale on tekkinud pragusid, kas uksed sulguvad korralikult ning kas kütmise ajal esineb ebatavalist suitsu või lõhna.
Kuuse sõnul ei pruugi kõik probleemid olla esmapilgul nähtavad, kuid on mitmeid ohumärke, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. „Ohule võivad viidata nõrk tõmme, lõõrist pudenev tahm või tahmapuru, ebatavaline lõhn ning olukord, kus suits hakkab tuppa tulema. Eriti tõsine ohumärk on see, kui korsten või ühenduslõõr muutub ebatavaliselt kuumaks või hakkab hõõguma,“ loetleb Kuusk.
Kui kütteseade ei tööta tavapäraselt või suits tungib tuppa, tuleb kütmine lõpetada ja lasta probleem spetsialistil üle kontrollida. Kui vingugaasiandur annab häiret, tuleb viivitamatult väljuda värske õhu kätte ja helistada hädaabinumbril 112. Korstna hõõgumise või tahmapõlengu kahtluse korral tuleb samuti kutsuda päästjad.
„Kui küttesüsteemi korrasolekus on kahtlusi, tuleks pöörduda kutsetunnistusega korstnapühkija poole, kes oskab selle seisukorda ja ohutust hinnata,“ soovitab Kuusk.
Vale kütmine võib ka korras ahju ohtlikuks muuta
Isegi korras küttesüsteem võib muutuda ohtlikuks, kui seda valesti kasutada. Üks levinud vigu on ülekütmine, eriti siis, kui külmade ilmade saabudes püütakse jahedaks muutunud kodu võimalikult kiiresti soojaks saada.
Kuuse sõnul tehakse kütmisel mitmeid vigu, mille tagajärjed ei pruugi kohe avalduda. „Üks probleem on see, et ahjus või pliidi all põletatakse prahti ja plastikut. Nende põletamisel tekkivad jäägid ladestuvad suitsulõõride seintele ja suurendavad tuleohtu. Samuti kasutatakse liiga niiskeid küttepuid, mille tõttu võib lõõridesse koguneda nõge ja tõrva, mis omakorda võivad süttida,“ selgitab ta.
Teine levinud eksimus on liiga suure koguse küttepuude korraga ahju panemine. Ülekütmise tagajärjel võib kütteseade liigselt kuumeneda ning saada kahjustada. Seetõttu tuleb järgida kütteseadme kasutusjuhendit ja ettenähtud kütusekoguseid.
Kindlasti ei tohi unustada ka siibrit. Inimesed kipuvad seda mõnikord liiga vara sulgema.
„Kindlasti ei tohi unustada ka siibrit. Inimesed kipuvad seda mõnikord liiga vara sulgema, kuid see võib põhjustada eluohtliku vingugaasi sattumist tuppa,“ hoiatab Kuusk.
Tähelepanu tuleb pöörata ka küttekolde ümbrusele. Ahju või kamina läheduses ei tohiks hoida kergesti süttivaid esemeid ning põlevat küttekollet ei tohi jätta järelevalveta. Kuum tuhk tuleb koguda tulekindlasse anumasse ja lasta sellel ohutus kohas täielikult jahtuda.
Suitsu- ja vingugaasiandurist on abi ainult siis, kui see töötab
Küttehooajal väärivad erilist tähelepanu ka suitsu- ja vingugaasiandurid. Suitsuandur annab märku tulekahjust, vingugaasiandur aga ohtlikust gaasist, mida inimene ise ei näe ega tunne.
Vingugaas võib tekkida näiteks siis, kui kütmisel ei ole piisavalt õhku, küttesüsteem ei tööta korralikult või ahju siiber suletakse liiga vara.
Vingugaasiandur on kohustuslik kodudes, kus kasutatakse tahkeküttel töötavat ahju, pliiti, kaminat või katelt, samuti vastava gaasiseadmega eluruumides. Andur tuleb paigaldada tootja juhiste järgi ning selle töökorda regulaarselt kontrollida.
Kuuse sõnul on üks levinumaid probleeme see, et inimesed ei tutvu enne anduri paigaldamist selle kasutusjuhendiga. „Andurist on kasu ainult siis, kui see on õigesti paigaldatud ja töökorras. Sageli ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, kuhu andur tuleb paigaldada, või jäetakse selle regulaarne hooldus tegemata,“ märgib ta.
Nii suitsu- kui ka vingugaasiandurit tuleb testida vähemalt kord kuus, vajutades selleks ettenähtud testnuppu. Samuti tasub kontrollida anduri kasutusiga ja vajadusel seade välja vahetada.
Ohutu kütmine algab igapäevastest harjumustest
Küttehooajal ei piisa ainult sellest, et korsten on puhastatud ja kütteseade töökorras. Sama oluline on see, kuidas ahju, pliiti või kaminat igapäevaselt kasutatakse.
Enne kütmist tasub veenduda, et küttekolde ümbrus on ohutu ja põlemiseks on tagatud piisav õhu juurdevool. Kütmisel tuleb kasutada ainult kütteseadmele sobivat kütust ning järgida tootja ettenähtud koguseid. Siiber peab olema kütmise ajal avatud ja selle võib sulgeda alles siis, kui põlemine on täielikult lõppenud.
„Minu peamine soovitus on kontrollida küttesüsteem üle ja järgida kütmisel tootja juhiseid. Kasutada tuleb ettenähtud küttematerjali ja koguseid. Kui küttesüsteemi korrasolekus tekib kahtlus, tasub alati küsida nõu asjatundjalt,“ rõhutab Kuusk.
Õigel ajal tehtud kontroll, regulaarne hooldus ja õiged kütmisharjumused aitavad vältida olukordi, kus kodu soojaks kütmine võib lõppeda tulekahju või vingugaasimürgistusega.
