Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehk ATS on üks olulisemaid hoone tuleohutuspaigaldisi. Selle ülesanne on avastada võimalik tuleoht võimalikult vara ja anda sellest hoone kasutajatele teada.
Samas ei piisa ainult sellest, et süsteem on kunagi paigaldatud ja hooldusleping olemas. Hoone kasutus võib aja jooksul muutuda, ruume ehitatakse ümber, töötajad vahetuvad ning süsteemi igapäevased rikked või valehäired võivad jääda harjumuspäraseks taustamüraks. Nii võibki tekkida olukord, kus hoone kasutajad harjuvad valehäiretega ja tegelikule sündmusele ei pruugita õigeaegselt reageerida ja hoone skeemide järgi ei leia häiret andnud ruume üles.
Foruse ohutusteenuste juhi Ahti Kuuse sõnul tasub automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vaadata tervikuna. Küsimus ei ole ainult seadmetes, vaid ka selles, kas süsteem vastab hoone tänasele kasutusele, kas seda hooldatakse õigesti ja kas inimesed teavad, mida häire korral teha.
1. Millal ATS viimati päriselt üle vaadati?
ATS vajab regulaarset kontrolli ja hooldust, kuid hoone omaniku või haldaja jaoks on oluline aru saada ka sellest, mida kontrolli käigus päriselt tehakse. Kas üle vaadatakse ainult üksikud rikketeated või hinnatakse süsteemi toimimist tervikuna? Kas kontrolli tulemused on dokumenteeritud? Kas puudustele on määratud tähtaeg ja vastutaja?
Kui süsteemi kontrollitakse ainult formaalselt, võivad väiksemad probleemid jääda pikaks ajaks lahenduseta. Tuleohutuse puhul ei ole mõistlik oodata hetkeni, mil süsteemi päriselt vaja läheb.
Tuleohutuse puhul ei ole mõistlik oodata hetkeni, mil süsteemi päriselt vaja läheb.
Tõsise kahjujuhtumi korral võivad hooldamata või teadaolevate puudustega tuleohutussüsteemid mõjutada nii kahju ulatust kui ka kindlustusjuhtumi käsitlemist. Ettevõtte jaoks võib tagajärg olla väga tõsine, sest lisaks varakahjule võivad katkeda tööprotsessid ning tootmise või tavapärase tegevuse taastamine võtta kaua aega.
2. Kas hoone kasutus on pärast ATS-i paigaldamist muutunud?
Paljud ATS-id on projekteeritud ja paigaldatud ajal, mil hoone kasutus oli teistsugune. Aja jooksul võivad muutuda üürnikud, ruumide paigutus, tööprotsessid või inimeste liikumisteed. Näiteks võib endisest büroopinnast saada teenindusala, laopinnale lisanduda töökohti või ruumidesse tekkida vaheseinu.
Sellised muutused võivad mõjutada ka tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimist. Kui ruumide kasutus on muutunud, tasub üle kontrollida, kas olemasolev ATS vastab endiselt tegelikule olukorrale.
3. Kas andurid paiknevad endiselt õigetes kohtades?
ATS-i toimimine sõltub suuresti sellest, kas andurid paiknevad õigetes kohtades ja kas miski ei takista nende tööd. Samuti tuleks hinnata seda, kas ruumidesse on paigaldatud õiget tüüpi andurid. “Tihti näen ülevaatuste raames seda, et varasemalt on paigaldatud temperatuuriandurid aga tegelikuses on ruumid kasutusel bürooruumidena ja seal tuleks tulekahju varajaseks avastamiseks kasutada suitsuandureid,” selgitab Kuusk.
Ruumide ümberkorraldused, uued vaheseinad, ventilatsioonilahendused, laoriiulid või sisustuse muutus võivad mõjutada seda, kui kiiresti süsteem võimalikku ohtu märkab.
Probleem ei pruugi olla süsteemi vanuses, vaid selles, et hoone on aja jooksul muutunud. Seetõttu tasub andurite paiknemine ja sobivus aeg-ajalt uuesti üle hinnata, eriti pärast ehitus- või ümberkorraldustöid.
4. Kas süsteemis esineb korduvaid rikkeid või valehäireid?
Korduvad rikked ja valehäired ei ole lihtsalt tülikas ebamugavus. Need võivad viidata sellele, et süsteem vajab põhjalikumat kontrolli, seadistamist või mõne komponendi vahetust.
Valehäirete puhul tekib ka teine oht: inimesed harjuvad nendega ära. Kui häireid tuleb sageli ja need ei tähenda enam kellegi jaoks päris ohtu, võib tegeliku tulekahju korral reageerimine hilineda. Seetõttu ei tohiks korduvaid häireid käsitleda paratamatusena, vaid nende põhjus tuleb välja selgitada.
Korduvaid häireid ei tohi käsitleda paratamatusena, vaid nende põhjus tuleb välja selgitada.
5. Kas dokumentatsioon on korras ja leitav?
Töökorras ATS ei tähenda ainult töötavaid seadmeid. Sama oluline on, et süsteemi dokumentatsioon oleks ajakohane ja kiiresti leitav. See puudutab näiteks paiknemisskeeme, kasutusjuhendeid, hoolduspäevikut, kontrollakte ja infot selle kohta, kelle poole rikke või häire korral pöörduda.
Kui dokumentatsioon on puudulik või laiali erinevate inimeste käes, võib probleemi lahendamine venida. Häireolukorras peab olema selge, kus vajalik info asub ja kes seda kasutada oskab.
Oluline on ka see, et kõik süsteemi tööd mõjutavad sündmused ja seadmete rakendumised oleksid hoolduspäevikus korrektselt kirjas. Näiteks tuleks võimalikult täpselt märkida, milline andur tööle rakendus. See info aitab hooldajal hiljem kiiremini hinnata, mis juhtus ja kas süsteem vajab täiendavat kontrolli või sekkumist.
6. Kas inimesed teavad, mida häire korral teha?
ATS annab häire, kuid süsteem üksi ei lahenda olukorda. Hoones peab olema selge, kes häirele reageerib, kuidas infot kontrollitakse, kellele teavitatakse ja millal alustatakse evakuatsiooni või kutsutakse abi. See on eriti oluline hoonetes, kus on mitu üürnikku, palju külastajaid või vahetustega töötajad. Kui vastutajad ei ole kokku lepitud või juhised on inimestele ebaselged, võib häire korral kaduda väärtuslikku aega.
7. Millal tasub kutsuda spetsialist süsteemi tervikuna hindama?
Spetsialisti tasub kaasata alati, kui süsteemis esineb korduvaid rikkeid, valehäireid, ruumide kasutus on muutunud või dokumentatsioon ei vasta enam tegelikule olukorrale. Samuti on mõistlik teha terviklik ülevaatus enne suuremaid ehitus- või ümberehitustöid ning juhul, kui hoone omanik või haldaja ei ole kindel, kas olemasolev lahendus vastab tänastele vajadustele.
Terviklik hindamine aitab aru saada, kas piisab hooldusest ja seadistamisest või vajab süsteem uuendamist. Mõnikord on probleem lahendatav väiksema tööga, kuid mõnel juhul ei pruugi vana lahendus enam hoone kasutuse, nõuete või riskidega sobida.
ATS peab toimima hetkel, mil seda päriselt vaja läheb
Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi eesmärk ei ole lihtsalt täita nõuet, vaid kaitsta inimesi ja vara. Selleks peab süsteem olema töökorras, vastama hoone tegelikule kasutusele ning olema seotud selge tegevusahelaga.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu hoone ATS toimib nii, nagu peab, tasub süsteem spetsialistiga üle vaadata. Forus projekteerib, paigaldab ja hooldab automaatseid tulekahjusignalisatsioonisüsteeme ning aitab hinnata, kas olemasolev lahendus vastab hoone vajadustele.
