14. oktoobril toimub üle Eesti tänavune viimane EE-ALARM ohuteavituse test ning suuremates asulates käivituvad sireenid. Ettevõtetele ja asutustele on see hea hetk vaadata üle, kas töötajad teavad ohu korral, kuhu minna, kuidas varjumine hoones korraldatakse ja kes selle eest vastutab.
Päästeamet testib kell 15.00–15.10 koos partneritega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. Lisaks sireenidele saadetakse teavitused Eesti äppi ja „Ole valmis!“ rakendusse ning infot jagatakse ERR-i kanalites. Lõuna ajal saavad inimesed testi kohta eelinfo ka SMS-iga.
Oktoober on elanikkonnakaitse kuu ning tänavu kutsub Päästeamet inimesi ja organisatsioone pöörama tähelepanu just varjumisele. Ameti sõnul annab 14. oktoobri test hea võimaluse mõelda läbi, kus ja kuidas ohu korral varjuda ning seda võimalusel ka harjutada.
Foruse ohutusteenuste osakonna juhi Ahti Kuuse sõnul võiks ettevõte testi kasutada selleks, et hinnata, kui hästi on varjumine tegelikult korraldatud. „Ohuteavituse saamine on alles esimene samm. Järgmine küsimus on, mida inimene pärast seda teeb. Kas töötajad teavad, kuhu hoones minna, kuidas sinna pääseda ja kes annab edasised juhised? Need asjad peavad olema läbi mõeldud enne, kui tekib päris ohuolukord,“ ütleb Kuusk.
Need asjad peavad olema läbi mõeldud enne, kui tekib päris ohuolukord.
Mida teha, kui saad ohuteavituse?
Päris ohu korral tuleb esmalt järgida ametliku ohuteavitusega antud juhiseid. Varjumiskorralduse puhul on parim koht lähim siseruum, eelistatult võimalikult madalal korrusel, mitme tugeva seina taga ning eemal akendest ja klaaspindadest.
Ettevõtte jaoks tähendab see, et enne ohuolukorda võiksid olla vastused vähemalt järgmistele küsimustele:
- kus saavad hoones viibivad inimesed varjuda;
- kuidas nad sinna kiiresti ja turvaliselt jõuavad;
- kes annab töötajatele ja külastajatele juhiseid;
- kes vastutab varjumise korraldamise eest;
- mida teha juhul, kui hoones endas sobivat varjumisvõimalust ei ole.
Kuuse sõnul ei piisa sellest, kui hoones on lihtsalt ruum, mida võiks hädaolukorras kasutada. Sama oluline on, et inimesed teaksid, mida neilt oodatakse.
Mis on varjumisplaan?
Varjumisplaan kirjeldab, kuidas toimub hoones varjumine vahetu ohu korral. Selles pannakse paika, kus inimesed varjuvad, kuidas nad sinna jõuavad, kes varjumist korraldab ning millised on vastutavate inimeste ülesanded.
Kui hoones ei ole võimalik varjuda, tuleb ka see plaanis fikseerida ning määrata, kuidas hoones viibivad inimesed ohu korral tegutsevad. Foruse varjumisplaani teenus hõlmab muu hulgas hoone ja selle ümbruse hindamist, sobiva varjumislahenduse määramist, ligipääsude ja inimeste liikumise läbimõtlemist ning rollide ja vastutuse paika panemist.
Kellele on varjumisplaan kohustuslik?
Varjumise läbimõtlemine puudutab kõiki organisatsioone, kuid seadusest tulenev varjumisplaani koostamise kohustus kehtib kindlatele hoonetele.
Üldjuhul tuleb varjumisplaan koostada:
- hoonetele, mille suletud netopind on üle 1200 m²;
- tööstushoonetele alates 1500 m².
Seadusest tuleneva kohustuse korral peab varjumisplaan olema valmis hiljemalt 1. juuliks 2027. Plaan on vajalik ka siis, kui hoones endas sobivat varjumisvõimalust ei ole.
Uutest varjumisnõuetest, varjendi ja varjumiskoha erinevusest ning olemasolevatele hoonetele seatud nõuetest oleme kirjutanud pikemalt ka varasemas loos.
Loe: Eestis kehtivad uued varjumisnõuded – mida peab hooneomanik läbi mõtlema?
Teemat käsitles Foruse ekspert Ahti Kuusk varem ka Maalehes.
Loe Maalehest: uued varjumisnõuded on jõustunud
Kas kelder sobib automaatselt varjumiskohaks?
Ei, keldri olemasolu ei tähenda automaatselt, et tegemist on sobiva varjumiskohaga. Kuuse sõnul tuleb hinnata konkreetset ruumi ja kogu hoonet: konstruktsioone, ruumi paiknemist, ligipääse, väljapääse ja muid ohutust mõjutavaid asjaolusid. „Eesti hoonetes ei ole varjumise teemale aastakümneid kuigi palju tähelepanu pööratud. Nüüd tuleb hakata hindama, millised võimalused on olemas ja kuidas nende abil inimeste turvalisust võimalikult hästi tagada,“ ütleb Kuusk.
Kui oma hoones sobivat varjumisruumi ei ole, ei tähenda see, et teema võib kõrvale jätta. Tuleb hinnata olemasolevat olukorda ja panna paika, kuidas inimesed ohu korral tegutsevad.
Ka varjumisplaanis tuleb välja tuua olukord, kus hoones varjuda ei saa.
Kas varjumiskoha olemasolust piisab?
Sobiv ruum on ainult üks osa valmisolekust. Sama oluline on tegevuskorraldus.
Kuusk on oma töös näinud olukordi, kus hoone kelder on üle vaadatud ja varjumiskoht märgistatud, kuid töötajatele ei ole selgitatud, mida ohu korral teha.
Ettevõte peaks läbi mõtlema, kes jälgib ametlikke ohuteateid, kes annab korralduse varjuda, kuidas suunatakse töötajaid ja külastajaid ning kes vastutab selle eest, et inimesed jõuaksid õigesse kohta.
Päästeamet kutsub ka oktoobris organisatsioone varjumist läbi mõtlema ja võimalusel harjutama.
See ei ole ainult teoreetiline küsimus. Juunis toimunud eelmisel üleriigilisel EE-ALARM testil harjutas kriisivalmidust ja varjumist üle 130 ettevõtte, asutuse ja kodanikuühenduse. Päästeamet kutsub ka oktoobris organisatsioone varjumist läbi mõtlema ja võimalusel harjutama.
Mida võiks ettevõte 14. oktoobril kontrollida?
Ei pea tingimata korraldama suurt õppust. Testi saab kasutada ka selleks, et võtta meeskonnaga mõni minut ja vaadata üle kõige olulisemad küsimused:
- Kas töötajad teavad, kuhu varjumiskorralduse korral minna?
- Kas valitud ruum on vajadusel kohe kasutatav?
- Kas ligipääsud ja uksed on vabad?
- Kas on selge, kes varjumist korraldab?
- Kuidas antakse juhiseid klientidele ja külalistele?
- Kust saadakse ohuolukorras ametlikku infot?
- Kas tegevus on läbi mõeldud ka juhul, kui hoones endas varjuda ei saa?
Ohuteate ja käitumisjuhiste õigsust saab kontrollida veebilehtedelt kriis.ee ja olevalmis.ee, riigiinfo telefonilt 1247 ning ametlikest riigikanalitest.
Millal tasub varjumisplaani koostamisega alustada?
Kui hoonele kehtib varjumisplaani koostamise kohustus, peab plaan olema valmis 1. juuliks 2027. Kuuse sõnul ei tasu aga oodata tähtaja lähenemiseni. „Praegu on aega hoone võimalused rahulikult üle hinnata, vajadusel nõu küsida ja vajalikud muudatused kavandatavate töödega siduda. Kriisiolukorras ei pruugi selleks enam võimalust olla.“
Praegu on aega hoone võimalused rahulikult üle hinnata.
See on eriti oluline olemasolevate hoonete puhul. Kui lähiajal on plaanis remont või renoveerimine, saab varjumisega seotud vajadused tööde kavandamisel kohe arvesse võtta, selle asemel et hakata hiljem juba tehtut ümber ehitama.
Forus aitab hinnata hoone varjumisvõimalusi ja koostada varjumisplaani
Foruse ohutuseksperdid aitavad hinnata nii olemasoleva kui ka uue hoone varjumisvõimalusi. Vajadusel anname soovitused ruumide kohandamiseks ning aitame paika panna inimeste liikumise, vastutajad ja tegevuskorralduse.
Varjumisplaani koostamisel vaatame hoonet tervikuna, sest varjumine on seotud nii ruumide, ligipääsude kui ka muu ohutuskorraldusega. Forusel on esimesed varjumisplaanid juba koostatud ning senine kogemus näitab, et küsimused ulatuvad sobiva ruumi leidmisest kuni selleni, kes ja kuidas ohu korral inimesi juhendab.
Võta meiega ühendust. Sinu pöördumisele vastab meie ohutusspetsialist.
