14. oktoobril toimus osades Rotermanni kvartali hoonetes varjumisõppus, mille käigus harjutati, kuidas hoones viibivad inimesed ohuteavituse korral varju suunata. Õppust vedasid eest Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja Põhja päästekeskus ning selles osalesid ka Foruse ohutuseksperdid, kes olid varem koostanud hoonete varjumise korralduse dokumendid.
Foruse tuleohutuse valdkonnajuhi Ain Karafini sõnul annab õppus võimaluse kontrollida seda, mida üksnes dokumenti koostades lõpuni hinnata ei saa – kuidas toimib kokkulepitud korraldus siis, kui inimesed peavad selle järgi tegutsema. „Ohuolukorras on vaja kiiresti tegutseda. Seetõttu on oluline, et inimestel oleks varasem kogemus, kuidas käituda ja millist teed pidi varjumiskohta liikuda. Sageli asub varjumiskoht ruumis, kus inimesed tavaliselt ei viibi,“ selgitab ta.
Enne õppust tuli varjumise korraldus hoonete kaupa läbi mõelda
Rotermanni kvartali õppusele eelnes ettevalmistus, mille käigus koostasid Foruse ohutuseksperdid osalevate hoonete varjumise korralduse dokumendid.
Karafini sõnul pöörati neis erilist tähelepanu infole, mida hoones viibiv inimene ohuolukorras vajab:
- kus asub varjumiskoht;
- kuidas sinna liikuda;
- mida võib kaasa võtta;
- millega tuleb seal arvestada.
Kõik hooned ei ole ühesugused ning seetõttu ei saa ka varjumise korraldust lahendada igal pool ühe mudeli järgi. Mõni varjumiskoht on mõeldud ühe hoone töötajatele ning sinna suunduvate inimeste arv on paremini prognoositav. Samuti tunnevad inimesed hoonet ja selle liikumisteid.
Rotermanni kvartali maa-alune varjumiskoht on seevastu avalik. Sinna võivad lisaks kvartali töötajatele ja elanikele suunduda inimesed tänavalt, sealhulgas need, kes satuvad hoonesse esimest korda. See tähendab suuremat inimeste arvu ning seab rohkem nõudeid juhistele ja liikumise korraldamisele.
Õppus näitas, kas paberil kirja pandu ka toimib
14. oktoobril toimunud õppusel mängiti läbi olukord, kus hoones viibivad inimesed saavad korralduse varjuda. Foruse meeskond osales õppusel kohapeal ning jälgis muu hulgas inimeste liikumist, juhiste toimimist ja seda, kas varem kokku lepitud korraldus vastas tegelikule olukorrale.
Karafini hinnangul läks õppus hästi, eriti arvestades, et tegemist oli esimese sellise õppusega ning ettevalmistusaeg oli lühike.
Õppus tõi samas välja ka kohti, mida saab edaspidi täpsustada. Üks oluline tähelepanek puudutas varjumisplaanis olevaid juhiseid. Karafini sõnul peavad need olema võimalikult konkreetsed ja lühikesed, et inimene saaks ohuteavituse korral kiiresti aru, mida temalt oodatakse. „Ilma harjutamiseta on kriisiolukorras tegutsemine kindlasti ebakindlam ja keerulisem,“ võtab ta õppuse ühe peamise järelduse kokku.
Forus korraldab ettevõtetele ja asutustele ka ohutuskoolitusi ja õppuseid.
Miks varjumisplaani vaja on?
Varjumisplaani eesmärk on panna enne ohuolukorda paika, kus inimesed varjuvad, kuidas nad sinna jõuavad, kes varjumist korraldab ja mida teha siis, kui hoones endas sobivat varjumiskohta ei ole.
Karafini sõnul aitab läbimõeldud korraldus anda töötajatele ka turvatunnet. Kui põhimõtted ja rollid on varem paigas, ei pea ohuolukorras hakkama alles lahendust otsima.
Uutest varjumisnõuetest ja hooneomanike kohustustest saab lähemalt lugeda meie varasemast loost.
Õppus annab võimaluse plaani täiendada
Varjumisõppuse järel saab hinnata, kas varjumiskoht, liikumisteed, juhised ja ülesannete jaotus toimisid nii, nagu kavandatud. Rotermanni õppusel saadud info põhjal vaatavad Foruse spetsialistid koostatud varjumise korralduse dokumendid uuesti üle ja täpsustavad neid vajadusel.
Ka ettevõtted ja hooneomanikud, kellel õppust lähiajal plaanis ei ole, võiksid oma varjumise korraldusele otsa vaadata. „Alustada võiks hoone ülevaatamisest sellise pilguga, kas töötajatel on ohu korral hoones üldse võimalik varjuda,“ soovitab Karafin.
Sealt edasi saab hinnata, milline ruum võiks varjumiseks sobida ja kuidas varjumine hoones korraldada.
Vajad abi varjumisplaani koostamisel või soovid oma hoone varjumise korralduse üle vaadata? Võta meiega ühendust.
